When you've got nothing to do, improvise, organize

Katsetasin Kultuuripealinna lehe arvelt dadaistliku luuletuse loomist:

Ootused pärast järgmise talla
küljes, mida see kevadises on võtnud
lootust, jaapani töö
nad sus järgmisetele kaotajaid,
kes üllatust tundma tagasi tuleb

Sounds cryptic enough, doesn't it?

Edward Hopper (1921), Ameerika kunstnik

Mati Undi "Doonori päevaraamat" oli meeldivalt üllatav. Ainuke häda, et tema teemasid vahetav ja iseennast kommenteeriv kõnepruuk kippus pärast siia-sinna sisse tikkuma. Pisut häiriv, kuna ma selle ära tundsin. Aga imepisike nimekiri Eesti proosaautoritest, kelle looming mulle meeldib, sai täiendust. Seni on seal ikka vähe elanikke,
kuigi Tammsaare oli mõnus rahulik lugemine ja Vilde keelekasutus mulle istus ja keda ma üldse veel lugenud olen? Traadini, mis järgmisena kohustulik on, pole veel jõudnud ja Ristikivi "Mõrsjalinik" on unustuse hõlma vajunud... Sakse "Lillemuinasjutud" ja Epp Annuse "Sina, Matilda" ja Mari Saadi "Lasnamäe lunastaja" ja Asta Põldmäe "Linnadealune muld" (Mida ma JUMALDAN) ja Mehis Heinsaare teosed ("Härra Pauli kroonikate uustrükk on hästi mõnusa pisikese ja täpilise formaadiga) ja no lastekirjandus on hea (vähemalt minu lapsepõlveaegne ja vanem, Arabella ja Sirli-Siim jt) ja "Ümera jõel" ja selliseid olen ka ikka lugenud... Mida veel? Luulet nagu murdu, aga proosat? No vahet pole.


"Doonori päevaraamat" oli sellise läbilõikuva ja kõikliku süžeega, millist ma veel lugenud pole (näitab vb mu lugemise piiratust, ma ei tea). Üks teema, üks lugu ja justkui läheb, aga siis järsku hoopis teisest suunast mõte, arutlus... lõpuks jõuab tagasi sama tegelaseni läbi lõputute kõrvalepõigete ja ringide. Süžeed kui sellist, mida keegi enne lugemiskontrolli küsida saaks ("Millest jutt käib siis?") ei ole võimalik eriti välja destilleerida, aga see pole ka vajalik. Olemas on küll, aga mitte see ei tee sõna huvitavaks, või mitte ainult see, vaid kõik need vahemärkused ja suvalised inimesed ja parajasti pähe tulnud mõtted kokku...

Millalgi tuleb "Sügisballi" lugeda, ka kohustulik, aga selle suhtes on mul eelarvamus.
Ma nimelt ei salli filmi silmaotsastki.

Hopper "The City"

Panin tähele, et mu rekord ühes kuus on 13 postitust, nagu seegi kuu.
Kui ma viitsin homme kirjutada (kaheldav), tuleb rekord, aga kuna homme on kooli sünnipäev ja saab kauem magada ja vähem koolis olla ja rohkem pidutseda, siis ei looda ma liiga palju.
Võrreldes eelmise aastaga on kasv üle 50 %.

Täna on kena olnud, nagu pühad oleksid neli päeva järjest.
Vive la France!
Long live the King!