Nul on tunne, et osa märkmeid on kadunud, sest neid oli rohkem

perendinate
verb. to put off until the day after tomorrow (asju homse varna lükkama, nii paljude, sealhulgas minu, talent)

pluviose
adjective. rainy (vihmane, nagu viimased päevad olnud on)

madefy
verb. to make wet (märjaks tegema, nagu minu jalad kokkupuutel taevast sadava ja tänavaid ummistava plögaga)

Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainuski silmapilk teisest ei kattu.

(?, luuleleiust)

Kas lennukis sündides saab tõesti rahvusvahelise passi?

Aastal 1945 olevat Winston Curchill muutnud osa Calrdige'i hotellist Londonis Jugoslaaviaks, et Kuninganna Alexandra (kas Jugoslaavias oli Monarhia?) saaks poja Jugoslaavia pinnal sünnitada. Ei kujutaks ettegi, et see võimalik on. Ahjaa- ja ma uurisin välja, mis Wilhelm II-st sai: Weimari vabariik lubas tal koos 20 vagunitäie paleekraamiga Hollandisse kolida ja vaatamata hilisematele nõudmistele ei andnud Hollandi valitsus teda välja, vaid ta elas kuskil kolkamõisas kõrge vanuseni ja pidas Hitleriga kirjavahetust. Selgub, et Saksa monarhistid, olgu neid kuitahes vähe, käivad siiani seal lossi ees viimast keisrit mälestamas.

Ja kellegi luuletus,

päris lohutav tegelikult.

For years a secret shame destroyed my peace–
I’d not read Eliot, Auden or MacNeice.
But then I had a thought that brought me hope–
Neither had Chaucer, Shakespeare, Milton, Pope

Ma pole ka nii paljusid tähtsaid autoreid lugenud ja põhjustab südamevalu, et paljudeni kunagi ei jõuagi, rääkimata kõige hea ja ilusa lugemisest-vaatamisest. Ahjaa, Thompson või kes ta nüüd oligi, Hirmu ja Jälestuse autor, olevat Hemingway ja Fitzgeraldi teosed kirjutusmasinal täht-tähelt ümber toksinud, et kirjutama õppida. Ei tea, kas aitas? (seekord info hoopis kinolehest)

Army Ants

Mu viimase nädalavahetuse lemmiknakkus

otsides infot autodest leiab tehnoloogija

otsides infot army ants (sipelgad) kohta saab infot Antsudest ja armeest
Oh, the fun

In 2001, editors placed a fake word in the New Oxford American Dictionary as a trap for other lexicographers who might steal their material. Fittingly, the word was esquivalience, “the willful avoidance of one’s official responsibilities; the shirking of duties.” Sure enough, the word turned up at Dictionary.com (it’s since been taken down), which cited Webster’s New Millennium Dictionary, and it currently has three definitions on Google Dictionary.

At what point does a fake word become real? NOAD editor Christine Lindberg, who invented this one, told the Chicago Tribune that she finds herself using it regularly. “I especially like the critical, judgmental tone I can get out of it: ‘Those esquivalient little wretches.’ Sounds literate and nasty all in one breath. I like that.”

(Futility closetist)

Eks põhimõtteliselt nii need sõnad teki. Või noh, mitte päris nii, et libalehmadena sõnaraamatutesse ilmuda, aga mis see Aavikki muud tegi, kui aga mõtles sõnu välja.

Kuigi: ma pole kohanud suursugusemaid hulle

no tõesti; lapsed no lellepoja naise vend=lapsed no naine no mu vend no mu lellepoeg

sellist uuendust tahtis ta teiste seas

.

.

.

Lõpetanne töö, heitsin ma magama, mõne aja möödunue hakkasin ma jälle ärkama

Kaks.Kaks

Niipalju siis sellest, et China Miéville'i "Linn ja linn" ei võiks tõsi olla,
ma ei oleks arvanud, et see tõsi on.
(suur tänu, futility closet)

Through an accident of history, the Belgian town of Baarle-Hertog is located largely inside the Netherlands — it’s made up of 24 separate parcels of land, 20 of which lie inside the Dutch border, enmeshed with the Dutch municipality of Baarle-Nassau. To make things more confusing, two of these pockets of Belgium themselves contain pockets of the Netherlands.

This makes life interesting. Each house is deemed to pay taxes in the country where its front door is located, which means that some shops contrive to move their doors by several meters to get a favorable rate. A house can move to another country by moving its front door. Tourists who go shopping can encounter two tax regimes in the same street. And a child born to one Belgian and one Dutch parent possesses two passports.

At one point the speed limit was 60 kmh in the Netherlands and 50 kmh in Belgium, a perilous situation when a motorist might cross the border several times a minute. “Once, a motorcycle accident happened in front of Baarle’s cultural center,” writes Evgeny Vinokurov in A Theory of Enclaves (2007). “It happened on the territory of Baarle-Hertog but so close to the border running across the street that the man was dragged along to Baarle-Nassau. The ambulance from Baarle-Hertog arrived but did not help the bleeding man.”

And in 1971 a corrupt bank occupied a building that straddled the border, which permitted it to avoid being searched by the authorities of either state. The Belgian tax department couldn’t reach the safe, which lay behind “Dutch” counters. And the Dutch authorities could pass the counters but couldn’t open the safe, which was “Belgian.” Finally, authorities from both states undertook to search the premises in a joint effort, and the bank was eventually declared bankrupt after investigations into the laundering of drug money.

The border is so complicated that there are some houses that are divided between the two countries. There was a time when according to Dutch laws restaurants had to close earlier. For some restaurants on the border it meant that the clients simply had to change their tables to the Belgian side.

The border's complexity results from a number of equally complex medieval treaties, agreements, land-swaps and sales between the Lords of Breda and the Dukes of Brabant. Generally speaking, predominantly agricultural or built environments became constituents of Brabant and other parts devolved to Breda. These distributions were ratified and clarified as a part of the borderline settlements arrived at during the Treaty of Maastricht in 1843.

Miéville'i linnad mulle ka päris meeldisid, mitte kogu see mõrvamüsteerium, kuigi see oli piisavalt huvitav, vaid just kahe omavahel seguneva linna (kahjuks fiktiivse) suhtlus ja keeruline kombestik, seal raamatus nimelt on lisatud see, et kahes linnas on täiesti eri kultuur, kombed, arhitektuur- ja mõlemas linnas on keelatud teist vaadata ja selle olemasolu tunnistada, nii et on tänavaid, kus näiteks üht teepoolt ei tohi näha või pooli inimesi jne. Hollandis ja Belgias on ilmselt Shengen ja viisavabadus ja käi, kuidas tahad :)

Oh, to write again

Hei!

Loodetavasti pole te, kes te ka poleks, veel lootust kaotanud, et ma taaskord kirjutan, sest nüüd on see hetk käes. PÖFF sai läbi eelmisel kolmapäeval ja sellest on möödumas terve nädal hämmastavalt sisuhämarat ja mõnest küljest siiski ka -tihedat aega. Ühest küljest möödus terve eelmine neljapäev suures ulatuses magades ja nädalavahetus jätkus samas reas, väikeste ereduspausidega, ent ei saa öelda, et poleks asjalikke asju teinud (nagu asjad saaksid olla eba-asjalikud, asja+lik otse reegli järgu on ju asjalaadne:) Nevermind. Ühest küljest on kool järsku, kui sellele peab nii palju tähelepanu pöörama, muude ootuste puudumisel, palju... vaimselt väsitavam... samas pole midagi e r i t i hullu ja no, tavaline vana kala. Peale selle lugenud ja futility closetis muigeid surfanud, seal päris lõbusaid ja teravmeelseid leide, ning niisama matemaatilisi kokkusattumisi ja huvitavaid sõnu ja värki. Just leidsin sellise katke 19.sajandi koolikirjandist naiste kohta:

"You will see the young ladies leap up over stones and steps of great height so as to escape the barks of the dog, if they are walking with a friend of the male kind they will cling to the masculine arm and beseach him to walk so that she might loose sight of that horrible creature known as a dog.”

Mina enam koeri ei karda, vähemalt mitte kõiki neist ja üle objektide ei hüppa, kuigi 19.saj riietuses on see hulga koomilisem vaatepilt ka. Ma ei teagi, mida kirjutada ausalt, postitan mingeid leide seni, kui pähe tuleb. Vaja veel õppida ja tööd teha jada jada jada.

Pärnaõie- ja piparmünditee on segades päris huvitav

O’i wiw wy i weu ê â a’i weau
O’i wyau e weua;
E’ weua ei we aia’.
Ai weau yw ieuau iâ.

Mingi keldikeelne (walesi?iiri?) luuletus siidiussist (“I perish by my art; dig my own grave;
I spin my thread of life; my death I weave.”) Näeb lahe välja, eks.

Panin mingeid muid uusi asju ka sinna kõrvale. Vist.

Kui seda luuletust paar korda mõttega läbi lugesin, tuli mulle selline lugu sisse...

Tagantjärele võin öelda oma selleaastasi PÖFFi-lemmikuid, ehk mõnd kusagil veel näidatakse. Artises tuleb Artist ja Habeas Papam (?) aga neid ma PÖFFil ei näinud. Tahan vaatama minna küll. Kingapaelte sidumine tundus selline keskmiselt hea, nii palju, kui nägin. Järjekord on suvaline:

* Los Pasos Dobles/Iseenda jälgedes (Katalaani?)

* Restless/Püsimatud (USA)

* I Wish/Ime (Jaapan)

* Attack on the block / Rünnak rajoonile (UK noorteulmefilm)

* Martha Marcie May Marlene (USA)

* Doppelgänger Paul/ Teisik Paul (Kanada)

* Akkõz (Kasashtani)

* Moth diaries/ Ööliblika päevikud (Kanada ja Iiri, pigem noortekas)

* Strawberry fields /Maasikavälud (UK, BBC)

* Kilimanjaro lumi (Prantsuse)

Nüüd elan niisama, loen teisipäevaseid luuletusi, avastan Mahmud Derwishi luule hobusemotiive ("Ma armastaksin naisi, kes iharuses varjavad hobuste eneseteppu uksekünnisel..."), teen koolivärki, igatsen und...

Kui seda luuletust paar korda mõttega läbi lugesin, tuli mulle selline lugu sisse...

Zot and the Axolotls by Janis Freegard

Earlier in the afternoon we had all admired
the newly constructed axolotl tank, more of
a complex really, with a glass bridge between
chambers, a grand axolotl hotel, five stars with
room service, porters and a parking attendant.
It was still empty, its soon-to-be residents
slumming it in temporary accommodation.

like other amphibians, the axolotl has a three-chambered heart
they are perennibranchiate, reaching sexual maturity in the larval stage
axolotls were a staple in the Aztec diet

I was stoned, I remember that.

the axolotl is neotenous and rarely metamorphoses spontaneously
it can regenerate entire lost appendages in a matter of months
the days of the axolotl surviving in the wild are numbered

Zot tripped and fell to the floor and lay there,
unmoving, by the new de luxe tank. I was
sitting next to him in an armchair thinking:
Zot’s fallen over. Just that. It was someone
else – Denise perhaps – who noticed the
blood. Soon afterwards an ambulance arrived.

Lake Chalco has been drained (but see how they smile their wide amphibian smiles)
Lake Xochimilco is reduced to canals (oh, oh, those beady well-spaced eyes)
roll up, roll up, tasty axolotls

Oh, see how their pretty gills flutter.