Hei!
Loodetavasti pole te, kes te ka poleks, veel lootust kaotanud, et ma taaskord kirjutan, sest nüüd on see hetk käes. PÖFF sai läbi eelmisel kolmapäeval ja sellest on möödumas terve nädal hämmastavalt sisuhämarat ja mõnest küljest siiski ka -tihedat aega. Ühest küljest möödus terve eelmine neljapäev suures ulatuses magades ja nädalavahetus jätkus samas reas, väikeste ereduspausidega, ent ei saa öelda, et poleks asjalikke asju teinud (nagu asjad saaksid olla eba-asjalikud, asja+lik otse reegli järgu on ju asjalaadne:) Nevermind. Ühest küljest on kool järsku, kui sellele peab nii palju tähelepanu pöörama, muude ootuste puudumisel, palju... vaimselt väsitavam... samas pole midagi e r i t i hullu ja no, tavaline vana kala. Peale selle lugenud ja futility closetis muigeid surfanud, seal päris lõbusaid ja teravmeelseid leide, ning niisama matemaatilisi kokkusattumisi ja huvitavaid sõnu ja värki. Just leidsin sellise katke 19.sajandi koolikirjandist naiste kohta:
"You will see the young ladies leap up over stones and steps of great height so as to escape the barks of the dog, if they are walking with a friend of the male kind they will cling to the masculine arm and beseach him to walk so that she might loose sight of that horrible creature known as a dog.”
Mina enam koeri ei karda, vähemalt mitte kõiki neist ja üle objektide ei hüppa, kuigi 19.saj riietuses on see hulga koomilisem vaatepilt ka. Ma ei teagi, mida kirjutada ausalt, postitan mingeid leide seni, kui pähe tuleb. Vaja veel õppida ja tööd teha jada jada jada.
Pärnaõie- ja piparmünditee on segades päris huvitav
O’i wiw wy i weu ê â a’i weau
O’i wyau e weua;
E’ weua ei we aia’.
Ai weau yw ieuau iâ.
Mingi keldikeelne (walesi?iiri?) luuletus siidiussist (“I perish by my art; dig my own grave;
I spin my thread of life; my death I weave.”) Näeb lahe välja, eks.
No comments:
Post a Comment