Sain täna teada, et eesti keele tegelik pikim sõna olevat
paabulinnusabakattesulesilmamunasinisevärviline
Hindudel on veel arenguruumi
Muidu?
Olen viimasel ajal palju filme vaadanud,
Pärnu dok festivali omi etv'st ja puha.
Tahaks teisi ka näha, aga ma ei ole Pärnus muidu käinud kui kontsertimajas.
Seal oli kunagi üks etendus, ma isegi ei mäleta, kas ma mängisin pilli või tantsisin.
Eile käisin Harry Potteri seitmenda osa (seitmendat osa) teist osa vaatamas.
No on imelik... kui esimesse klassi läskin, tuli esimene ja nüüd,
kümme aastat hiljem viimane. Ja ongi kõik!?!?
Voldy on surnud ja Ronil on õllekõht :D (ei, tegelikult mitte, see on valekõht)
Tahan kohe mõnda uut kümneosalist filmisarja!
Ja mitte Kariibi mere piraate, sest seal puudub täielikult igasugune ühendav süžee, nüüd kus algne triloogia on läbi ja otsad kokku tõmmatud. Jack Sparrow on lahe ja suurel ekraanil on kindlasti tore, aga tundub kind off pointless.
Häid raamatuid, millest filme tahaks on küll ja küll, aga esiteks on need tavaliselt triloogiad või viimasel ajal haruldased nähtused: ilma järgedeta raamatud, teiseks kipuvad pikemad sarjad samale arengutasemele jääma, ehk siis olema kas kogu ulatuses täis intriige ja vägivalda või jääma kogu ulatuses lastekateks, kolmandaks rikutakse esimese osaga sageli asi nii ära, et keegi ei anna enam võimalust ülejäänud osi teha. Millest on alati kahju, isegi kui esimene osa on tõesti saast. Ja neljas põhjus tuli ka sõnastusse: sageli lähevad pikemad sarjad oma tegelaste armaadaga nii segadusseajavaks ja eri riike ning aegu hõlmavaks, et neid on võimatu filmilindile püüda ilma, et pooled tähtsad sündmused välja jääksid. Ma viimasel ajal mõnel eelpool toodud põhjustest üle kahe osa midagi lugeda ei viitsigi ja kuigi ma armastan tohtult näiteks Hobbi Salamõrtsuka- ja Liveship Tradersi triloogiaid ja neis on tohutult ainest headeks filmideks, siis kogu selle kupatuse kahetunniteks filmideks jagamine tunduks üpris raske (ja riskantne) ülesanne. Eriti Liveship tradersi puhul, seal käib tegevus umbes viite liini pidi korraga.
Tegelikult, Näljamängude film pidi varsti tulema ja see võib isegi normaalne olla.
Aga teine ja kolmas raamat mulle enam eriti ei meeldinud, nii et pikemat lootust ikka pole...
Ja Percy Jacksonist saaks pika sarja teha, kuigi seal on see häda, et minu arust tegelased väga ei arene, aga vähemalt on Kreeka mütoloogilised koletised...
Narnia lugudest on ka vist paar osa veel tegemata, aga kuigi ma need kunagi Rahva Raamatus järjejutuna peale kooli läbi lugesin, tundus mulle seal ka, et viimastes osades hakkab nagu väsitama...
Ja kas Kääbikust tuleb siis film?
Oh, pisut masendav.
Mis mulle jääb, kui LOTR ja Potter läbi on?
Isegi treilerites on ainult Transformerid (võeh, kuigi vb talutav), rohelised koomiksikangelased, kes räägivad tobedalt (ei taha näha) ja Ameerika supersõdurid (ei tundu ka eriti kutsuv)
Vähemalt on Sõprus, Artis ja Katusekino
Muidu?
Olen viimasel ajal palju filme vaadanud,
Pärnu dok festivali omi etv'st ja puha.
Tahaks teisi ka näha, aga ma ei ole Pärnus muidu käinud kui kontsertimajas.
Seal oli kunagi üks etendus, ma isegi ei mäleta, kas ma mängisin pilli või tantsisin.
Eile käisin Harry Potteri seitmenda osa (seitmendat osa) teist osa vaatamas.
No on imelik... kui esimesse klassi läskin, tuli esimene ja nüüd,
kümme aastat hiljem viimane. Ja ongi kõik!?!?
Voldy on surnud ja Ronil on õllekõht :D (ei, tegelikult mitte, see on valekõht)
Tahan kohe mõnda uut kümneosalist filmisarja!
Ja mitte Kariibi mere piraate, sest seal puudub täielikult igasugune ühendav süžee, nüüd kus algne triloogia on läbi ja otsad kokku tõmmatud. Jack Sparrow on lahe ja suurel ekraanil on kindlasti tore, aga tundub kind off pointless.
Häid raamatuid, millest filme tahaks on küll ja küll, aga esiteks on need tavaliselt triloogiad või viimasel ajal haruldased nähtused: ilma järgedeta raamatud, teiseks kipuvad pikemad sarjad samale arengutasemele jääma, ehk siis olema kas kogu ulatuses täis intriige ja vägivalda või jääma kogu ulatuses lastekateks, kolmandaks rikutakse esimese osaga sageli asi nii ära, et keegi ei anna enam võimalust ülejäänud osi teha. Millest on alati kahju, isegi kui esimene osa on tõesti saast. Ja neljas põhjus tuli ka sõnastusse: sageli lähevad pikemad sarjad oma tegelaste armaadaga nii segadusseajavaks ja eri riike ning aegu hõlmavaks, et neid on võimatu filmilindile püüda ilma, et pooled tähtsad sündmused välja jääksid. Ma viimasel ajal mõnel eelpool toodud põhjustest üle kahe osa midagi lugeda ei viitsigi ja kuigi ma armastan tohtult näiteks Hobbi Salamõrtsuka- ja Liveship Tradersi triloogiaid ja neis on tohutult ainest headeks filmideks, siis kogu selle kupatuse kahetunniteks filmideks jagamine tunduks üpris raske (ja riskantne) ülesanne. Eriti Liveship tradersi puhul, seal käib tegevus umbes viite liini pidi korraga.
Tegelikult, Näljamängude film pidi varsti tulema ja see võib isegi normaalne olla.
Aga teine ja kolmas raamat mulle enam eriti ei meeldinud, nii et pikemat lootust ikka pole...
Ja Percy Jacksonist saaks pika sarja teha, kuigi seal on see häda, et minu arust tegelased väga ei arene, aga vähemalt on Kreeka mütoloogilised koletised...
Narnia lugudest on ka vist paar osa veel tegemata, aga kuigi ma need kunagi Rahva Raamatus järjejutuna peale kooli läbi lugesin, tundus mulle seal ka, et viimastes osades hakkab nagu väsitama...
Ja kas Kääbikust tuleb siis film?
Oh, pisut masendav.
Mis mulle jääb, kui LOTR ja Potter läbi on?
Isegi treilerites on ainult Transformerid (võeh, kuigi vb talutav), rohelised koomiksikangelased, kes räägivad tobedalt (ei taha näha) ja Ameerika supersõdurid (ei tundu ka eriti kutsuv)
Vähemalt on Sõprus, Artis ja Katusekino
No comments:
Post a Comment