Armastusväärne

Täna oli nii armas...
Käisin uues Kristiines, mitte esimest korda küll... see on nii out of place koht minu jaoks, et olen sealkäimist pigem vältinud. Nagu oleks tükike mingit muud maad siia vana niru-koduse keskuse külge poogitud. See on häiriv. Nagu ka see hiiglaslik Marks & Spenceri pood- ma olen nii harjunud, et see on Londonis, aga erinevalt Eestist on Londonis suured toiduosakonnad. Ma armastan nende kummikomme. Ja Sainsbury omi. Aga riideid ei taha tavaliselt vaadatagi ja kommid on siin ka üle mõistuse kallid. Igatahes mõtlesin, et vaatan korra Apollosse, seal mulle meeldib ja väga huvitav filmivalik on ka just Kristiines, selliseid mida mujal ei näe ja varem kuulnudki pole, aga mis määratult põnevad tunduvad. Ja siis avastasin mingi uue Eesti paberifirma tooted ka: Talmar & Põhi kirjastus... never heard of it before, aga mulle meeldib (Räpina ka, ma ikka üritan neid tasapisi toetada). No ja haarasin ingliskeelse fantasy riiulist esimese ettejuhtuva pisut külgetõmbavama seljaga teose. Ja lugesin natuke. Ja mõtlesin toidupoodi minna, milleks ma üldse seal olingi :) Ja läksin tagasi ja mõtlesin, et loen veel natuke, et äkki ostan ära isegi, polegi ammu ühki raamatut ostnud, võib kah. Ja no siis lugesin. Ja siis olin juba seismisest kangeks jäänud, kui tuli sõbralik müüja-mees ja ütles: "Vabandage, ma vaatan, et te olete siin juba kaks tundi lugenud, aga seal ees on toolid ka ja te võite seal lugeda, inimesed teevad seda kogu aeg." :D See oli nii armas ja ma vist punastasin oma punaste juuste juurteni. Tõe huvides tahaks mainida, et päris kaht tundi ma seal ei veetnud, aga no palju puudu ei jäänud kah, otsustasin lõpuks, et kui juba nii haarav raamat oli, siis pean ikka ära ostma, mitte järgmine kord toole kasutama. Üldse... koduteel leidsin naabermaja eest ehitustolmust vanapärase tinavõtme ja naabrite kass magas koju jõudes mu uksematil ja üle aegade soe ja sõbralik päev oli. Vene keele õpetaja ütles, et ma olen nagu päike! Ja vaheaeg on kohe käes!!! Kuigi ma ei mõtle sellest mitte niivõrd kui vaheajast, vaid kui nädalasest haiguslehest.

This is an old song, these are old blues.
This is not my tune, but it's mine to use.
And the seabirds where the fear once grew
will flock with a fury,
and they will bury what'd come for you.
Joanna Newsom
"Sadie"

PS. ma parem ei avalda, mis raamat mind niiviisi võlus. Mul on aeg-ajalt pisut piinlik tunnistada, et sellised ebaelulised, "mitte-just-tõsised kirjateosed" mul ikka veel jalad alt täiesti ära löövad, aga sel eksemplaril oli antud hetkel küll täielik "panniga pähe" efekt. Oijah. Ei saa midagi parata, olgu see noorus, möödumatu lapsepõlvefaas või miski muu, aga müüdid, legendid ja fantasy-muinasjutud on minu südames vist alati kõige kõrgemal kohal koos virna kohati leitud muude lemmikutega. Aga samas, muinasjutud on vanemad kui ükski inimene, nii et on loogiline, et nad meid ikka veel puudutavad, eks :D

PPS. Ausalt öelda käivad müüdid minu loetud teostes kuidagi hooti. Mitte tahtlikult isegi, lihtsalt satub nii, eelmisel aastal oli mul näiteks Vana-Kreeka faas, mil ma lugesin kõik sellega seotud teosed, mis leidsin (Helgi Öpiku "Trooja väljadel" nt oli super! kuigi oma ea kohta kirjavigaline), siis klassikaliste muinasjuttude ümberjutustuste faas (minu lemmik - Epp Annuse "Mina, Matilda")... neil viimastel nädalail on järg vene muinasjuttude kätte jõudnud. Baba jagaa ja kanajalad, siit ma tulen!