tere jällenägemist

Kuidas taasalustada midagi, mida pole pikka aega vaadanudki?
terve pikk suvi on möödas ja kõik eelnenu tundub kahtlase väärtusega unenäona.
Ma olen pisut teine inimene.
Nii et see on tõepoolest algus, nagu iga päev, iga hommik kui äratuskell heliseb.
Ainult, et palju meeldivam, sest kell ei ole 6.30,
sest ma tõesti ei salli varajast ärkamist.

Akna taga on särav sügis ja kapist peab talvemantlid välja kaevama, nii et koid lendavad ja tolmurullid kukerpallitavad. Pirnid on juba mustaks läinud ja maha kukkunud ühes nende seljas elavate herilastega. Tasapisi hakkab tekikiht voodil kasvama ja valgus kahanema. Aga ilus on, ilus on sügis!