Halahoiatus
kui ei taha segaseid ahastushüüdeid lugeda, ei pruugi endasi vaadata.
Sest mu sees midagi tõesti karjub täna ja lausa viskleb etteheitekrampides.
jah tõesti. täpselt nii hull see ongi.
Ei tea, kas kogu saba ja sarvedega kusagile nurka kobida, niutsuda ja loota, et läheb mööda, või joosta ringi nagu sabata hamster ja loota, et veel annab mingid talvevarud kokku koguda. Sest homme on põrgu. Esimene pool homsest. Teine, teisest ma ju veel ei tea. Aga ma ei imestaks, kui ma pilditult kusagil päikselaigus vedeleks lootes, et tema valgusaastatetagune soojus pisut mu haavatud uhkust lapiks. Sest see on olnud uni ja unes ei jõua homne päev kunagi kätte.
Mingi täiesti tohutu hirm on keemia eksami ees. Kõik jumalad juba läbi palvetatud, et mind sest piinast säästa (mis heapärast nad hindeid peaks jagama, nii et neid ma ei küsi, kuigi võiksid mõne vastuse ikka ette öelda) ja kõige hullem, et süüdistada pole kedagi peale enda. Igavene väike laiskvorst, mühkam, tolmurull, tugitool!!! Pidin ma siis nii hilja õppima hakkama või pean ma seda siis nii väga südamesse võtma, et ilgelt kohutav tunne on, et ma mitte midagi peale 11nda klassi materjali ei oska. No kohe. Tahaks end voodi alla matta ja mitte enne aastavahetust välja tulla, aga kohusetunne näe veab ikka kraedpidi välja ja lohistab homme kooli ukse taha, pisararada järel ja mõistus paelaga kaelas mingisuguseid kopikaid kerjamas.
Soovige edu, see kuluks vähemalt südame kergenduseks ära.
First Flight
10 hours ago
Valgusaastate tagust soojust Maa pealt küll ei leia. :D
ReplyDeleteOhh... Edu. Aga küllap see läheb ikkagi hästi (sest sul läheb alati, isegi kui sa midagi õppinud ei ole, ehk... kogu aeg).
ReplyDeletePealegi, isegi k u i, siis sa saad järgmisel aastal uuesti teha.
pähh. Päikeselt tuleb ju soojus? ja see on valgusaastate kaugusel? valgus tuleb ju kiiresti siia, aga soojus mitte? whatever, ma ei mäleta enam maailmaruumi ehitust.
ReplyDeletesee on mu lohutuskiir jah. Sa ei kujuta ette, kui kehvasti ma end tunnen. Tavaliselt ma ei õpi jah, aga ma tean, et ma tean sellest midagi, et no vähemalt poolele oskan ikka midagi välja luuletada. Olen valmis riskima, et saan ilma ka hakkama. Aga keemia riigieksamiga ikka nii ei ole...
Mind on tabanud mingi veider bipolaarne meeleolude kõikumine. Kordamööda on tunne, et no ükstaspuha, järgmine aasta uuesti ja et nii hilja pole nagunii enam midagi teha ja siis käib selline hoog peale, et see lihtsalt ei tundu reaalne, et see on homme ja ma olen kaks päeva õppinud ja ma pean homme minema ja selle jubeduse kätte võtma ja midagi kirjutada oskama ja sellest tuleb reaalne õuduselaine. Selline, mis võtab südame pahaks ja silme eest mustaks. Nagu... ühel hetkel on täiega tšill olla ja kõik on rahulik ja teisel on tunne, et ma suren enne, kui tegelik probleem üldse kätte jõuab.
Niipalju siis minu armsatest närvidest.
I hope for the best, nevertheless.
lähipäevil võiks kokku saada- ma juba sätin, et igal päeval midagi toredat oodata oleks, kui on vaja mõtteid rumalustest kõrvale viia :)
kui ma närveldan, meeldib mulle palju rääkida ja pikalt kirjutada. ärga palun pahaks pange. homme samal ajal on see möödas.
ReplyDeletePäike asub ~1.5 * 10^8 km kaugusel. Üks valgusaasta on natuke alla 10^16 kilomeetri. Lisaks kõigele, jõuab valgus Päikeselt Maale 8 minuti, 19 sekundiga.
ReplyDeleteKuna Keemia otsa sai, võib natuke füüsikat ka. P:
ohoo. tänud teadmiste eest :D
ReplyDeletema tean päikesesüsteemist vaid seda arvu, et merkuuril kestab aasta 88 maa päeva.