Nädal on tõepoolest jätkunud vastavalt ootustele, võiks öelda, et väga kirjandusliku vürtsiseguga: Reedel õnnestus unesegasena Cabaret Rhizome'is Helsingi luuleõhtul käia ja peaaegu magama jääda, kuna olin Lermontovi osava mõjutuse pärast vähese ööunega. Aga läbi sain! Lermontovi, see tähendab. Ja olin täiesti ebaprofessionaalselt üllatunud, et "Meie aja kangelane" mulle tegelikult väga meeldis. Nädalavahetus oli ka meeldiv ja meeleolukas, esmaspäev niisamuti, teisipäeval, üleeile, käisin üle vääääääga pika aja Apollo kirjandusklubis. Umbes eelmisest kevadest saati pole käinud, aga see tõestab veel kord, et head asjad ununevad kiiremini kui halvad. Ma olin peaaegu unustanud, kui tore seal olla võib, isegi kui ma vaevalt kunagi ühtegi kõnealust teost lugenud olen. Sel korral räägiti Herta Mülleri "Hingamise kiige"-st, mida kõik muudkui kiidavad. Tiiu Relve jutud selle tõlkimisest olid väga südamlikud ja tekitasid minuski päris elavat huvi. Mulle üldse meeldib kuulata, kuidas inimesed raamatutest räägivad, see teeb need lähedasemaks ning antud juhul arvan, et tõlkimise loost oli vähemalt niisama põnevam kuulata kui oleks olnud sisust. Pealegi on tõlkimise problemaatika ja ilu ka mulle päris lähedane teema ning Transilvaania ajalugu tundus ka väga põnev, kuigi õnnetu. Ma ei usu, et ma niipea seda raamatut lugema hakkaksin, aga millalgi kindlasti. Täna käisin aga kirjanike majas Lauri Sommerit ja Mari Kalkunit kuulamas. See oli väga soe ja hingeline õhtu kuidagi, katkendid tema enese ja tema tõlgitud teostest, aeg-ajalt makilt lastud taustaheli, kirjanik Brautigani hääl, seto rahavalaulud, Lauri enese laule nii üksi kui koos Mariga esitatult...
Oeh, et võib ka õnnelik olla
Ja üldse, pean ikka meeles pidama, et alati kui oleks lihtsam enesele "ei" öelda ja käega lüüa, peaks ennast ikka kohale vedama, kui just tõesti väga väsinud pole vms. Nii paljust võib ilma jääda, lihtsalt sest ei viitsi. Üle pingutada muidugi ka ei maksa...Kool tundub hetkel nii tühine ja ületähtsustatud,
aga no päris õppimata ei saa vist ka jätta.
aga no päris õppimata ei saa vist ka jätta.
Lõpetuseks pilt Sofia Schliemannist, Trooja väljakaevaja Schliemanni naisest nn Helena ehetes. Hetkel on mul pooleli just temast ja Trooja väljakaevamisest pajatav Peter Ackroydi teos "The fall of Troy". Selle kõrvale olen sunnitud lappama ka Krawczuki raamatut "Trooja sõda", sest seal on pisut enam kirjeldatud Trooja kuut eri ehitustaset, Ackroydi teos on siiski ilukirjanduslik. Aga haarav. Jätkab kenasti mu antiik-aineliste teoste rida, kuigi pisut teisest ooperist, jutt ei käi siiski Iliasest enesest vaid väljakaevamistest aastasadu hilisemal ajal.pildi leidsin siit, päris kena arvustus ka seal.
No comments:
Post a Comment