Ja sügis sügisene sügis

Tere
,

olen nüüd suvest tagasi otse sügisesse ja hakkan jälle kirjutama. Vähemalt üks postitus nädalas, kui vähegi saan, nagu varemgi. Praegu pikalt kirjutada ei jõua, lähen poole tunni pärast tööle, aga seniks üks sügisene luuletus Tor Ulvenilt ("Sinagi kuulud kiviaega" lk 80/81).

Talveõunu, hoitakse

aianurgas, nad hõõguvad õrnalt
nagu kauged põletusahjud. Müür. Õhu
seeme. See ainus

puu

on pooleldi
loetamatu.

Kes õunad kord kustutama
pidi
nõjatub ikka
veel vastu
aialaua marmorplaati, teritades

kõrvu, et kuulda algavat
lumesadu, kogu

lund.

Lund loodetavasti veel ei tule,
aga mantlid lendavad kapist välja
tiibade lehvides.