Suutmise suutmatus

Mis värk sellega on, et just siis kui midagi kõige rohkem vaja teha on, tabab see kõige suurem laiskusehoog ja mõtted pöörduvad üha sulepatjade ja vatitekkide poole ning sõrmed keelduvad midagi asjalikku kirjutamast. Või vähemalt midagi sellist, mis kõigile tegemata asjadele kuidagi kaasa aitaks. Võib-olla peakski asjad tegemata jätma, aga kahjuks on see meetod juba läbiproovitud ja väärtusetuks kehtestatud. Hoopis ajakeerajat oleks vaja. Siis saaks homme tänaseid toimetusi teha- ilma igasuguste süümekateta.