January 7, 2011

Talvetervitusi


Tere taas ses sulnis talveilmas

(sulnis- üks tõsiselt ilus sõna minu arust nagu kummaline või jäinegi)

Mõtlesin, et uus aasta, uued ajad ja peaks selle nurgakese jälle üles kohendama, ikkagi saab siin pikemaid lauseid teha kui facebookis :D

Uus aasta... Tõepoolest, algus näib tormiline. Viimased paar päeva on olnud niivõrd elavad, niivõrd südamlikud, et raske uskuda, et nad päriselt olnud on. See on kirjeldamatu, mida ma praegu tunnen, nagu oleks terve pesakond värvilisi linde minu sees ja kohendaks tiibu, keksiks ringi, saate aru küll, ma arvan. Sõnul seletamatu, jutus jutustamatu, nagu muinasjuttude lõpud kirjeldavad. Aga kui selles killukesi koguda, siis mis välja tuleb?

Esiteks... igasugused asjad, mis mul südant rõhunud on on otsekui õlult heidetud. Mõtted jooksevad vabalt, hing on puhanud. Ma arvan, et sellepärast ma vajangi vaheagadel maale minemist, see aitab asjad kuidagi perspektiivi panna, kaugemalt vaadata, samas annab uut energiat. Asju on tehtud, rääkimata sõnu välja öeldud ning suuremat osa ei tahagi tagasi võtta nagu mõnikord juhtub.

Teiseks... otsekui täiustuseks on muu keskkond ka värske värvikorra saanud. Helid on selgemad, sõnad lähedasemad. Balzaci lugemine oli ütlemata kurnav, aga alati on rõõm pöörduda asjade poole, mis sind tõepoolest kutsuvad. Ma mõistan täielikult Pennaci mõtet sellest, et kohustusliku kirjanduse teeb vastumeelseks see, et see on kohustuslik, enda valitud asju on palju eredam lugeda. Muusikat on ka ikka suurepärast, hing jääb kinni, kui kuulad, tahaks kusagile välja ka midagi kuulama minna, nii et ootan sobivat hetke, praegu ei paista silmapiiril veel midagi.

Lisaks on veelkord kinnitust saanud mu teooria, et kui piisavalt kaua oodata, näeb telekast ära kõik filmid, mida kunagi kinos näha on tahetud ning mõned, millest midagi ei teadnud peale selle. Ootama peab muidugi võib-olla aastaid ja saatekaval silma peal hoidmine on ka tüütu, aga vaheajal 5 telekanaliga täiesti teostatav. Nagunii selle lumega õue väga asja ei ole, kui ainuke külatänav viib sada meetrit postkastini ja tagasi.

2 comments:

  1. "kui ainuke külatee viib 100 meetrit postkastini ja tagasi" :D
    Jah.
    Teiste üle on ikka hea naerda.

    ReplyDelete