Miks piltidel kõik hundid vaatavad ühele poole?

Ja
akendel peegelduvad tähed, mida ei paista kusagil mujal
ja hammaste taga on ingveri ja omletimaik
ja...

.
.
.
... see sai kirjutatud vist küll nädalaid tagasi. Nüüd söön (soon, "soo" tegusõnaorm?) singi-juustu kukli kõrvale tuliseid paljaid makarone (ise olen riides, i swear) ja mõtlen, et olen teid unarusse jätnud.

Aga aprés PÖFF la vie taastärkab nagu kevadel rohi või võib-olla sumbub. Sõltub, mida vaadata.
Ja
ma soovitaksin teile filme, kui oskaksin,
aga mida oskan?

Doomsday book (Lõuna-Korea) mulle siiski väga meeldis. See oli elevdav ja ärgastav. Ja võib-olla söandan isegi soovitada mõnele.
Aga tõelist hingevõtvat-tapvat-matvat-taeva lennutavat filmielamust pole sel aastal veel saanud. Ootan. Oodakem.

Ginger ja Rosa, Sädemelapsed ja Marie Kroyer on head. Ja Marie Kroyer neist ilus (imeilusa aga elava iluga peategelasega) ajalooline draama. Aga järgmine seanss on välja müüdud, ma tean. Teised olid täna viimast korda. Noortekad. Aga väga väga head. Hmm. Rohkem ma hetkel ei ütle.
Homme ehk?
Või kunagi
kaugemas tulevikus.

I dare not promise anything
sest aega on vähe ja arvuti on kaugel ja maa ei ole veel külmunud.
Midagi. Algo. Nada. Casi nunca.

Lumesulasupikulp või midagi muud

Täna hommikul ärgates oli miskipärast tunne, et väljas peaks olema lumi. Puuokstel, härmatis vähemalt. Aga ongi käes need tumedad õhtud, millal Florence'it 8-se volüümiga kuulata ja koristada ja kirjutada ja lugeda. Aknad on vastpestud, kõht täis vastavalmistatud tervisetoitu (avastasin toidupoodide lihaletid, kust saja grammiga seastrooganovi või hakkliha osta). Need õhtud on ilusad.

Nii kirjutasin ma nädala algul. Ja nüüd- ena!- sajabki lund. "Lumi tuli" on üks väga veider sõnapaar, mis ühendab endas kaks vastandit, kas pole? Lumi! Lumi! Ja mul pole ei oktoobri- novembri- ega detsembritunnet. Kõik korraga, mitte ükski! Ja kollasepugulised tibud otsisid läbi kõik aknalauad.
Ja taevastes kasvavad kuused.

Nii juhtub, kui astuda vabakirjutuse sisse ja aju hakkab tootma täiesti seosetuid lauseid.

Sulatasin lihtsalt terve tüki kõige odavamast järgmist sinihallitusjuustu gnocci-de peale. Jumalik.

Sain teada (veebis on mingi biibligeneraator, mis otsib evangeeliumi ja numbri järgi õige koha üles, ka eesti keeles), et "Oh ye of little faith" (kasutatud näiteks Matteuse 8:26) on eestikeelses biiblis "nõdrausulised". Oh nõdrausulised. Oh jah.

Mis veel? Ah, ei teagi täpselt.
varsti jälle, imesilmsed!
Kell sai viis, pean minema lumetulekupüha tähistama, kuigi mõistus ütleb, et ära larista!

(ainuke foto, mida raatsin välja panna, lootes, et paremad viitsin kunagi kuhugile konkursile saata)

midagi muud

Klassikapaus

Meenutustega Riiast

ja pärast esimest paari minutit mulle VÄGA meeldib :D

miski miski mis ki?

Ja

Ja

Ja

Lugesin läbi "Uue maailma rohelise ajaloo", soovitan, kuigi inimkonna lühinägelikkusest ja haigustest jms ajaloost on...hmm...raske lugeda. Aga pole mingi teadustekst, minu jaoks vähemalt. Ja huvitav. Ostsin uue raamatukuhja (armastan armastan, Tänapäev ja Pegasus langetasid hindu, ja sain meie poe eeleelviimase Etümoloogiasõnaraamatu). Elust on kuidagi raske kirjutada, kui midagi eriti erilist ei tee. Kuigi sellepärast pole IGAV või TÜÜTU või et ei teeks midagi armast ja toredat ja headtujutekitavat. Ikka teen. Alailma.

Ostsin:
Kong Fuzi tarkuse
Kreeka müüdid I
Darwini vaim ehk peaaegu nagu vaal

Tudengid, teisipäeviti on 12% soodustus muide, väike reklaaminurk, sest see on nimelt minu teada kõige odavam viis (uusi) raamatuid osta.

Miskipärast (ei tea küll, mis. irooniaga) kujutan kogu aeg ette oma tulevast raamaturiiulit, kuhja, seinavooderdust, ja tunnen vastupandamatut iha koguda kokku kõiki neid raamatuid, mida ma endale tahaks, luua oma tulevast kollektsiooni. Ehitan seda raamathaaval endale, ja juba mõtlen, kui palju (paarkümmend) head seal on. Tobe ehk. Võib-olla viie aasta pärast kahetsen koormakogumist. Aga ma ei usu. Praegu.

See laul kummitas terve nädalavahetuse ja ehk rohkemgi, nakkav. Mitte eriti sügavmõtteline, ma tean ise ka, aga no, mis parata, päris lahe oli esimesed paar korda. Ja kuradima nakkav. Nagu Karumsi kakaomagustoit.