unustasin

Ahjaa, see on siis the new and improved look, neile teist, kujuteldavad lugejad, kes seda lehekülge varemgi näinud on. Kes ära arvab, kust need pildid tehtud on, saab ühe shokolaadimuffini, kui ma juhuslikult mõne valmis meisterdan. Ja kui ta just väga kaugel ei ole, ma ei viitsiks muffiniga pikka retke ette võtta.

Ann-lee

tere jällenägemist

Kuidas taasalustada midagi, mida pole pikka aega vaadanudki?
terve pikk suvi on möödas ja kõik eelnenu tundub kahtlase väärtusega unenäona.
Ma olen pisut teine inimene.
Nii et see on tõepoolest algus, nagu iga päev, iga hommik kui äratuskell heliseb.
Ainult, et palju meeldivam, sest kell ei ole 6.30,
sest ma tõesti ei salli varajast ärkamist.

Akna taga on särav sügis ja kapist peab talvemantlid välja kaevama, nii et koid lendavad ja tolmurullid kukerpallitavad. Pirnid on juba mustaks läinud ja maha kukkunud ühes nende seljas elavate herilastega. Tasapisi hakkab tekikiht voodil kasvama ja valgus kahanema. Aga ilus on, ilus on sügis!

oh olid ajad

Street art from Athens

Pisut tänavakunsti siis eelmise aasta Kreekas käigust. Niiöelda soojenduseks. Seejuures ka otseses mõttes, need pildid seda kuumalainet, mis seal oli küll eriti edasi ei anna, aga meenutavad küll. Oi olid ajad, kui sai 40-kraadises Ateenas ringi komberdatud. Tegelikult muidugi oli seda tänavakunsti ja muud tänavakola ikka rohkem, Ateena on väga kirev ja segane linn, ma lihtsalt ei osanud tol ajal veel otsida. Ja ega sellise palavaga ei jää meelde ka, mõtted ulatuvad ainult järgmise jäätiseputkani. Jäätised on seal maailma parimad: tervete mandlitega magnumid ja shokolaadiorgiad. Nende kõrval meie väikesed tomid ikka kahvatuvad… aga ega praegu neistki ära ütleks.
PS. Need hallid-valged lilled olid kleepsuga minu meelest- ja ikka suured, mitte mingid väikesed kribud. Ja esimesed kolm fotot on detailid tervest maalitud müürist.